Ajalugu
Järve roog
Spirulina sinakasrohelised katted katsid magevee järvede pindu juba
asteekide ja maiade ajal, kes korjasid spirulinat ja kuivatasid seda
sinakasroheliseks pulbriks ning rikastasid
sellega oma teraviljatoitu toitainete kompleksiga ja pidasid seda „järve
toiduks”.
Taasavastatud
Selle rohelise supertoidu taasavastamise eest vastutab umbes
1960. aastal botaanik Jean Leonard, keda tema Prantsuse-Belgia ekspeditsioonil
Aafrikasse paelus traditsiooniline sinakasroheline kook „Dihe”, mida
kohalikud elanikud pakkusid.
Anthony William ei anna sellest alla
Tänapäeva maailmas on spirulina üks juhtivaid kohti toidulisandite
turul. See on üha populaarsem tänu Anthony Williami suurele
propageerimisele, kes ei anna alla spirulinas sisalduvate ainete mõjule. [1,
2, 3]
Päritolu ja kasvatamine
Spirulina vasakukäelised spiraalid
Spirulina on sinakasroheline magevee tsüanobakter, mis
vajab oma õigeks kasvuks tõeliselt puhast vett, piisavalt päikesevalgust ja
suhteliselt kõrget pH-d. Kasvades pöörleb see rakkude lisandudes
vasakukäeliseks spiraaliks, millest on tuletatud ka selle
nimi. Täielikult küps spirulina moodustab sinakasrohelise katte, mis kogutakse
õrnalt biomassi kujul. [1, 2, 3]
Jahvatatud pulbriks
Koristatud sinakasroheline spirulina biomass kuivatatakse õrnalt ja
jahvatatakse peeneks pulbriks. Tänu unikaalsele töötlemistehnoloogiale ja
madalate temperatuuride järgimisele on spirulina endiselt
„elus” ning selles on säilinud ensüümid ja muud väärtuslikud
ained, mis on kõrgete temperatuuride suhtes tundlikud.
Koostis ja omadused
Täis vitamiine, mineraale ja kasulikke aineid
Magneesium, seleen, kroom ja fosfor –
kõik need mineraalid leiduvad spirulinas suures koguses. Iga keharakk tervitab
kindlasti ka loodusliku tsingi ja kaltsiumi olemasolu.
Vitamiinidest on see eelkõige K-vitamiin, mille kõrge
sisalduse tõttu spirulinat esile tõstetakse.
Makrotoitainete seisukohast on spirulina oluline allikas mitte ainult
vajalikule kiudainele, vaid ka taimsetele, kergesti imenduvaile
valkudele.
Spirulina ere värv on tingitud sinakasrohelisest pigmendist
fükotsüaniinist, selle magevee tsüanobakteri domineerivast
värvainest. Värvilistes peegeldustes osalevad ka karotenoid- või
klorofüllivärvained.
See toode on loomulikult gluteenivaba – seetõttu sobib see ka
gluteenitalumatuse ja tsöliaakiaga inimestele.
Veganid ja taimetoitlased peaksid tähelepanu pöörama
Kõrge raud- ja B12-vitamiini sisalduse
tõttu on spirulina sobiv taimne toidulisand ka veganitele ja taimetoitlastele,
kellel võib olla nende ebapiisav tarbimine.
Kasutamine
Lihtsalt sega ja joo
Spirulina pulbri vorm on iseloomulik oma sinakasrohelise värvi ja tugeva
maitsega, mis sarnaneb vetikate maitsega. Saate seda lihtsalt segada
vette, mahla, smuutisse või muusse lemmikjoogi sisse.
Soovitatav annus
Spirulina päevane tarbimine: 5–7 grammi. 2–3 teelusikatäit päevas (st
5–7 grammi) segada vette, mahla, smuutisse või muusse lemmikjoogi sisse.
Suurendage annust järk-järgult 14 päeva jooksul.
Hoiatus:
- Ärge ületage soovitatavat päevast annust.
- Toode ei ole mõeldud mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise
asendamiseks.
- Ei ole mõeldud alla 3-aastastele lastele.
- Hoida kuivas, kaitsta kuumuse eest.
Koostis: 100% Spirulina (Arthrospira platensis) mahepõllumajandusest
Päritolu: Hiina
PAKENDI VARIANDID:
- 100 g klaaspudelis
- 300 g paberkotis
- 4 × 300 g paberkotis
Kokkuvõtteks
Tervisealased väited nn ON HOLD nimekirjast:
- kehakaalu kontroll – söögiisu,
- antioksüdant,
- normaalne veresuhkru tase,
- loomulik kaitsevõime – immuunsüsteem,
- toonus, vitaalsus,
- lihasmass – kaalulangus.
ON HOLD nimekiri – See on ainete ja nende tervisega seotud nimekiri, mis
on esitatud EFSA-le hindamiseks, kuid EFSA ei ole veel avaldanud teaduslikku
arvamust või EK ei ole veel otsust teinud. Palume märkida, et need väited on
ajutised.
Allikad
[1] ANTONIO DEL RIO-CHANONA, Ehecatl, Dongda ZHANG ja Youping XIE,
2015. Dynamic Simulation and Optimization for Arthrospira platensis Growth and
C-Phycocyanin Production. Industrial & Engineering Chemistry Research.
54(43), 10606–10614.
[2] TEULING, Emma et al., 2017. Comparison of Protein Extracts from Various
Unicellular Green Sources. Journal of Agricultural and Food Chemistry. 65(36),
7989–8002.
[3] LI, Yuchen, Carmen LAMMI ja Giovanna BOSCHIN, 2019. Recent Advances in
Microalgae Peptides: Cardiovascular Health Benefits and Analysis. Journal of
Agricultural and Food Chemistry. 67(43), 11825–11838.