Ajalugu
Lambalääts on tuhandeid aastaid tuntud ravimtaim. Kuigi see taim on pärit
Aasiast, on see saanud eriti populaarseks Lõuna-Euroopas, nagu selle nimigi
viitab. Seda nimetatakse Kreeka heinaks, sest vanad kreeklased ja roomlased
kasutasid seda kariloomade söödana. Nad märkasid aga, et lambaläätsaga
toidetud loomade piimatoodang suurenes. Meditsiini isa Hippokratese soovitusel
määrati lambaläätse selle toime tõttu eelkõige sünnitanud naistele. See
aitas neil suurendada laktatsiooni ja harmoniseerida sünnitusjärgset
seisundit. Seda määrati ka naistele, kes kannatasid valuliku menstruatsiooni
all. See oli populaarne ka vanade egiptlaste seas, kes lisasid selle seemneid
oma traditsioonilistesse toitudesse. Selle taime ülejäänud lehed olid osa
Egiptuse viirukist Kuphi, mille püha suits oli fumigatsiooni- ja
palsameerimisrituaalide lahutamatu osa. Lambaläätse seemneid leiti ka
Tutanhamoni hauast.
Päritolu ja kasvatamine
See üheaastane taim on pärit Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse seda
peamiselt Indias ja Hiinas. Lambalääts kasvab kuni ühe meetri kõrguseks ja
õitseb lumivalgete või õrnalt kollaste õitega. Selle taime vili on kaun,
milles on söödavad seemned.
Koostis ja omadused
Oma koostise ja bioloogiliselt aktiivsete ainete sisalduse tõttu on
lambalääts mitmekülgne ravimtaim.
Loomulikult gluteenivaba supertoit.
Kasutusjuhend
Lambalääts on tuntud oma tüüpilise aroomi poolest, mis meenutab
leeskputke või sellerit. Seda saab kasutada leiva ja erinevate soolaste
küpsetiste valmistamisel, millele see annab huvitava maitse. See sobib hästi
kala-, köögivilja- ja muude roogade maitsestamiseks.
Päritolu
India