Ajalugu

Sinep kuulub vanimate kirjalikult dokumenteeritud vürtside hulka. Mainimine sellest väga aromaatsest vürtsist on kirjas juba sanskriti ülestähendustes, mis pärinevad 3000 aastast eKr. Sinepiseemnetest valmistatud toodete esimesed propageerijad olid vanad roomlased, kes purustasid seemneid koos hapude puuviljamahladega, et saada paks mahl. Sellele mahlale anti nimi mustum ardens, mis tõlkes tähendab „terava maitsega mahl“. Just siit sai sinep oma ingliskeelse nime mustard ja prantsuskeelse nime moutarde. Just roomlaste tõttu sööme sinepit sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval tunneme. Aja jooksul jõudsid retseptid Gallia piirkonda. Sealt edasi kogu Euroopasse ja teistesse maailma osadesse. Lisaks vürtsistavatele omadustele oli sinepiseemnetel ka muid kasutusviise.

Päritolu ja kasvatamine

See üheaastane taim on pärit Indiast, kus seda kasvatatakse siiani laialdaselt. Tegemist on õlitaimega, mis kasvab peaaegu ühe meetri kõrguseks. Õitseb väikeste kollaste õitega, mis on paigutatud kobartesse õisikutesse. Sinepi viljad on lühemad karpviljad, mis on kaetud väikeste karvadega. Karpviljade sees on kollased sinepiseemned, mis koristatakse täisküpsena.

Koostis ja omadused

Sinepiseemned on rikkalik ensüümide, vitamiinide ja mineraalainete allikas. Sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest ainetest peetakse sinepi peamiseks toimeaineks glükosiidi nimega sinalbiin.

Loomulikult gluteenivaba supertoit.

Kasutusjuhend

Kollase sinepi seemnetel on lai kasutusala. Toidu valmistamisel saab kasutada seemneid tervelt või jahvatatult. Terved sinepiseemned on ideaalne tooraine köögiviljade marineerimisel kasutatavate marinaadide valmistamiseks. Sobivad ka kastmete valmistamisel ja liha marineerimisel. Röstitud seemnetel on vürtsikas, kergelt pähkline maitse ja nendega saab rikastada erinevaid köögivilja- või kaunviljatoite. Jahvatatud seemnetest valmistatud pulber on koduste sinepite lahutamatu osa.

Päritolu

Suurbritannia